Kontrollsumma on informaatikas andmete tervikluse kontrollimiseks kasutatava algoritmi väljund. Kontrollsumma saadakse kontrollsumma algoritmi rakendamisel kindlale andmehulgale. Kui pärast andmete edastamist (näiteks internetist faili allalaadimisel) kontrollsumma klapib esialgsete andmete kontrollsummaga, siis suure tõenäosusega pole edastamisel vigu esinenud.
Kahel võrdsel andmehulgal on alati sama kontrollsumma, kuid sama tulemuse võivad anda ka erinevad andmehulgad. Seepärast kasutatakse kontrollsumma algoritmina tihti selliseid räsifunktsioone, mis juba sisendandmete vähesel muutmisel annavad drastiliselt erineva väljundi. Selliseid algoritme (näiteks SHA-2) kasutatakse andmeturbes lisaks andmete terviklikkuse tagamisele ka andmete tahtliku muutmise vältimiseks. Turvaekspert Bruce Schneier tõestas 2005. aastal algoritmi MD5 murtavuse[1].